Kasulikke vihjeid Amsterdami külastajatele

Esmaabi ja haiglad:
Hädaabinumber on 112. See on kollektiivne number nii politsei, tuletõrje kui kiirabi jaoks. Amsterdami haiglaid:
Academisch Medisch Centrum
Meibergdreef 9, 1105 AZ Amsterdam. Telefon +31205669111.
VU Medisch Centrum
De Boelelaan 1117, 1081 HV Amsterdam. Telefon +31204444444.
Boven IJ Ziekenhuis
Statenjachtstraat 1, 1034 CS Amsterdam. Telefon +31206346346.
St.Lucas Ziekenhuis
Jan Tooropstraat 164, 1061 AE Amsterdam. Telefon +31205108911.
Slotervaart Ziekenhuis
Louwesweg 6, 1066 EC Amsterdam. Telefon +31205129333.
St. Lucas Andreas Ziekenhuis
Th. De Bockstraat 8, 1058 NR Amsterdam, Telefon +3120511111.

Leiubürood

Kui olete kaotanud isiklikke esemeid või pagasi, võtke ühendust järgnevate kohtadega, sõltuvalt sellest, kuhu te enda mäletamist mööda võisite esemed jätta:
Amsterdami Schipholi lennujaama pagasikaotus: +3190072447465 (10 eurosenti minut). Võite ka minna internetileheküljele www.schiphol.nl.
Amsterdami Sadama reisijateterminal: +31205091000.
Rongid: +31302353923.
Tramm, buss ja metroo: +31204605858.

Koju helistamine

Hollandist (või üldse välismaalt) Eestisse helistades tuleb numbrile ette valida Eesti suunakood, mis on mobiililt helistades +372 või tavatelefonilt-automaadist helistades 00372, seega kui inimese number Eestis on näiteks 53444444, siis tuleb valida 0037253444444.

Loomulikult kehtivad Hollandist Eestisse helistades kaugekõnehinnad, mis tuleks eelnevalt välja uurida. Isegi siis, kui tulete Hollandisse Eesti SIM-kaardiga mobiilis, kehtivad teile siit oma mobiililt Eestisse helistades kallimad hinnad, mida saate eelnevalt välja uurida oma mobiilioperaatorilt. See kehtib ka lühisõnumite kohta.

Hollandisse helistamine

Hollandisse helistades tuleb Hollandi numbril eest ära jätta 0 ja saadud numbri algusse valida suunakood +31 või 0031. Eestist Hollandisse kehtivad kaugekõnehinnad. Eesti SIM-kaardiga mobiiliga Hollandis viibivale inimesele helistamiseks valige lihtsalt tema tavaline Eesti number, kuid arvestage, et kõne vastuvõtmise eest maksab see inimene, kellele helistate, lisa. Teie maksate sel juhul aga vaid tavalise Eesti mobiilikõne hinna. Lühisõnumi saatmine on aga kõikjale tavahinnaga.

Raha ning panga- ja krediitkaardid

Hollandis kehtib Euroopa Liidu ühisraha euro, mille rahatähti on olemas vääringus 5.-, 10.-, 20.-, 50.-, 100.-, 200.- ja 500.- ning mündid on vääringus 2 eurot, 1 euro ning 50, 20, 10, 5, 2 ja 1 eurosenti. Mõningad poed 5 eurosendist väiksemat vahetusraha tagasi ei anna, kuna peagi tahetakse 2- ja 1-sendised käibelt üldsegi kõrvaldada.
Poes pangakaardiga tasudes tuleb paljudes kohtades arvele lisaks selle eest teenustasu maksta, mis on umbes 50 eurosenti. Enamuses kohtades krediitkaardiga maksta ei saa (maksekaardiga aga harilikult küll), vähemalt väiksemate ostude eest mitte, seetõttu on kasulik alati natuke sularaha kaasas kanda. Ka kehtib Eesti pankade sularahakaardiga Hollandis automaadist raha välja võttes teenustasu, mis on harilikult ca 30 krooni tehingu kohta pluss paar protsenti väljavõetud rahasummast. Täpsemat infot küsige oma pangalt.
Levinumad pangad Amsterdamis on ABN-AMRO ja Rabobank, kontorid avatud tööpäeviti 9.00- 16.00.

Eesti saatkond

Eestil on Amsterdamis aukonsul:
Aupeakonsul Hr. Wibo Aris, Snipweg 101, 1118 DP Amsterdam Airport Schiphol. Telefon +31203165440, fax +31203165450. Kontaktisik Karin van Groningen, e-mail: karin.vangroningenroadair.com
Eesti päris oma saatkond Hollandis asub aga Haagis, nagu paljudel teistel riikidelgi:
Suursaadik Hr. Priit Pallum, Parkstraat 15, 2514 JD Haag. Telefon +31703029050, fax +31703029051, e-mail: embassy.haagmfa.ee

Riiklikud pühad

Alati on kasulik teada, millal riiklikke pühi tähistatakse, kuna paljud asutused võivad neil päevadel suletud olla ja see mõjutab ka ülejäänud kohtade lahtiolekuaegu. Hollandis on riigipühad ja seega vabad päevad:

1.jaanuar – Uusaasta, kõik poed ja pangad suletud,
Suur Reede (liikuv püha) – kõik pangad suletud,
Lihavõtte 1. ja 2. püha (samuti liikuvad pühad) – kõik poed ja pangad suletud,
30.aprill – kuninganna sünnipäev, pangad ja poed suletud, see-eest toimuvad tänavapidustused,
4.mai – Teise Maailmasõja mälestuspäev,
5.mai – Vabanemispäev,
20.mai – Taevaminemispüha, kõik poed-pangad suletud,
Nelipühad (liikuv püha) – kõik poed ja pangad suletud,
5.detsember – Sinterklaas, Püha Nikolause sünnipäeva eelõhtu, poed suletakse varakult, pereringis vahetatakse kingitusi ja salme.
25. ja 26.detsember – jõulupühad, kõik poed suletud.

Hollandi keel

Hollandi keel on lähisuguluses saksa ja inglise keelega, kuid erineb neist siiski piisavalt, et neid keeli oskav inimene hollandi keelest aru ei saaks. Ehkki kohalikud räägivad kõik inglise keelt, rõõmustab neid väga, kui nendega hollandi keelt räägitakse, ka on teatud väljendid tõlkimatud, seega allpool väike valik kasulikke väljendeid.

Numbrid:

0 nul
1 een [hääldatakse ein]
2 twee [tvei]
3 drie [drii]
4 vier [viir]
5 vijf [vaif]
6 zes
7 zeven
8 acht [aht]
9 negen [neihen]
10 tien [tiin]
11 elf [elöf]
12 twaalf [tvalef]
13 dertien [dertiin]
14 viertien [viirtiin]
15 vijftien [vaiftiin]
16 zestien [zestiin]
17 zeventien [zeventiin]
18 achttien [ahttiin]
19 negetien [neihentiin]
20 twintig [tventahh]
21 eenentwintig [einentventahh]
22 twee?ntwintig [tveientventahh] jne
30 dertig [dertahh]
40 viertig [viirtahh]
50 vijftig [vaiftahh]
60 zestig [zestahh]
70 zeventig [zeventahh]
80 tachtig [tahtahh]
90 negentig [neihentahh]
100 honderd [hunderd]
1000 duizend [däuzend]

jah – ja
ei – nee [nei]
tere – dag [daahh] või hallo
nägemist – tot ziens
palun – alstublieft
aitäh – dank u
ma ei saa aru – ik begrijp het niet [ik behraip het niit]
kas te räägite inglise keelt? – spreekt u Engels?
Meeste/naiste WC – heren/dames toilet
Laste – kinderen
Mis maksab..? – wat kost..?
Postmark – postzegel
Valuutavahetus – wisselkantoor

Kassa – kassa
Kus asub..? – weer is..?
Kui kaugel on..? – hoe ver is het naar..?
Millal? – wanneer?
Kaugel/lähedal – ver/dichtbij [dihtbai]
Vasakul/paremal – links/rechts
Otse – rechdoor
Platvorm – spoor
Piletiputka – loket

Nädalapäevad:

Esmaspäev- maandag
Teisipäev – dinsdag
Kolmapäev – woensdag [vunsdahh]
Neljapäev – donderdag
Reede – vrijdag [vraidahh]
Laupäev – zaterdag
Pühapäev – zondag

Eile– gisteren [histeren]
Täna – vandaag [vandaahh]
Homme – morgen [morhen]
Päev – dag [daahh]
Nädal – week [veik]
Kuu – maand
Aasta – jaar